Otsing sellest blogist
24. detsember 2011
22. detsember 2011
Urmas Sisaski CD tutvustus Klassikaraadios
Urmas Sisask. Pärnu Kammerkoor.
Pärnu Kammerkoori plaat Urmas Sisaski loomingust: * Te Deum op. 37 (Pärnu Kammerkoor, Pärnu Linnaorkester, Leonora Palu, dirigent Ave Sopp) * Urmas Sisask - 12 laulu püha Neitsi Maria auks (Pärnu Kammerkoor, Aile Asszonyi, dirigent Ave Sopp) (Pärnu KK 2011).
Albumit tutvustab Kersti Inno.
http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1335893&lang=
20. detsember 2011
"Lustiline lumelaul" 21.12.11 kell 18:00 Pärnu Keskraamatukogus
Kolmapäeval kell 18:00 on meil kontsert Pärnu Keskraamatukogu http://www.pkr.ee/suures saalis koos Pärnu Noortekoori, Pärnu Kunstide Maja noorte meeskoori ja Pärnu Noortekoori ansambliga.
Häälte lahti laulmisega alustame kell 16:50.
Riietus must + jõulupunane lisand vabal valikul ja vabas koguses. Lumelauluks ka mütsid-sallid-kindad.
Häälte lahti laulmisega alustame kell 16:50.
Riietus must + jõulupunane lisand vabal valikul ja vabas koguses. Lumelauluks ka mütsid-sallid-kindad.
12. detsember 2011
27. november 2011
26. november 2011
25. november 2011
Kulla sõbrad!
Kulla sõbrad!
Imelist kooslaulmist teile suurel sünnipäeval!
Meenutusi kooslaulmisest ja mõned sõnad veel:
Prelüüd
Oli neljapäev, täis udust vihma ja kõike muudki veel. Ave tuli lahkesti kuskilt kontserdimaja müstilisest tagakambrist. Kunagi hiljem Aija rääkis, nad olla seal koos Ave ja Kaija ja kellegagi veel, mullidega jooke joonud, no see selleks. Ave tuli, mängis klaverit ja palus mul kaasa laulda. Tegin nii kuis kästud. Pingutasin nagu viienda klassi eeskujulik laps, kes tahab autahvlile saada. Kujutasin endale vist isegi ette, et mul on purskkaevu soeng peas ja tuttidega põlvikud jalas. No küsimusele, kas ma varasemalt kooris olen laulnud vastasin ma ju jah- ehk mäletate mu ausat ülestunnistust bussis Poola, kus selgus, et ma julgesin tol korral luisata, ei olnud ma kuskil peale mäel ja mätta peal ja õhtul hilja õues laulnud. Häälerühma kohta aga ma peaaegu rääkisin ju tõtt, sest kui küsiti sopran esimene või teine, siis ma vastasin et teine, arvates, et no ju need esimesed ikka hiiglama head on ja nii palju mul tol hetkel veel nahaalsust polnud, et end kohe esiti esimeseks luisata.Õhtul paluti mul proovi tulla. Vaat selline tore üllatus. Vurasin jalgrattaga tööle tagasi ja ootasin põnevusega õigeid numbreid kellal.
Algus
Modernselt jahe muuseumisaal, hulk kilkeid, kihinaid ja sahinaid ning sekka ka BEAUTITUDES. Egas ma esiti neid pilke mäleta, mis mulle kõik suunatud olid sest esimest korda nooti käes hoida on ikka ju omajagu pimestav. Ärge seda küsige, kas ma kahetsesin esimesel õhtul enese julgust ajada valejuttu. Paber täis triipe, täppe, tühje ja täis mulle, kutsutud ka kartuliteks, võimaldas end taas tunda samalaadselt kui kunagi ammu esimest korda vene keele tunnis olles.
Ja nii ta läks
Läks see esimene proov mööda, noodid hakkasid pikkamööda kõrvus kõmisemise asemel hinges helisema ning rõõm muusika tegemisest sai kirkaimaks rõõmuks elus üldse.
Suur au oli Avega koos laval olla just siis kui kõrgeauline eksamikomisjon esimeses reas istus ning oh sa sinine sitikas küll, solist hankis enesele just kõige sobimatumal hetkel (k)rambipalaviku. No ja kõik need kaunid kirikud, kus sai koos jõulurahu maale lauldud. Lustakas bussireis ehk siis ka minu elu esimene koorireis Poolamaale, kus ka Indrek ja Kristel pihipinki pandi, rääkimata neist kogustest joogist, söögist ja muusikast, mida meile jagati ja mida vastu jagasime. Pole mitte vähetähtis, et just tänu Chessile said ka auväärt vanemad esimest korda Lõuna-Eestist Pärnusse tuldud, et kaeda, kuis esmasündinu elab ja miks ta küll kodus käimisele lauluproove, -laagreid, esinemisi eelistab. Pärast kontserti lausuti, et väga vahva oli ja ma lugesin nende silmist välja, et las laps laulab, peaasi, et õnnelik on.Üliemotsionaalne Barcelonas käik jätab alatiseks meelde laulu võime täita tühjust ning teha kurbus rõõmuks.
Ooo jaaa, ja naera puruks kui naljakas Uku ja Vanemuine. Risto juhatamisel kaesime ammulisui kostümeeritud soliste ning tegime hullutava liikumise siia-sinna, püüdes supikana käsi vältida. Saaremaalegi sõitsime selle tükiga elu ja ilu nautima, unustamatutest maestro naljadest rääkimata.No ja pärast telepurgis olemist ei saanud ju ülemus igal võimalikul ja vähemvõimalikul hetkel mainimata jätta, et kas te ka nägite, kuidas kõik käsi üles liigutasid aga Moonika liigutas neid alla. Ma ütleks, et päris hea filmitrikk olil see telepurgis olemine.
Neid rõõmsaid hetki nii enesekeskis kui ka koos teiste kooridega oli ju küll ja veel, ent eriti kaunisti läks hinge viimane kooslaulmine. Seda ilu kanti ka traadi kaudu laia ilma. Kuulasid seda kallid inimesed nii Norra- , Saksa- kui Eestimaal ning kõik olid suuresti meeleliigutatud ja saatsid pärast kontserti tänusõnadega sõnumeid.
Mina tänan teid, kulla lauluõed ja –vennad kõigest südamest.Tänan teid tuhat korda mind ära ootamast kõigil neil hetkil mil ma metsa, maanteedele või asjaajamistesse, tegemistesse, iseendasse ära eksisin.Tänan teid hingesse rahu toomast ning küünarnukitunnet tundma õpetamast.Tänan teid elusse vürtsi lisamast, kannatlikkuse kaunidust õpetamast, naeru ja nalja hädavajalikkust tõestamast.
Teiega koos istutet heli heliseb imeliselt hinges ning kõlab kaunisti pisipojale rahustuseks ja rõõmuks.
Peatsete kohtumisteni!
Moonika
Imelist kooslaulmist teile suurel sünnipäeval!
Meenutusi kooslaulmisest ja mõned sõnad veel:
Prelüüd
Oli neljapäev, täis udust vihma ja kõike muudki veel. Ave tuli lahkesti kuskilt kontserdimaja müstilisest tagakambrist. Kunagi hiljem Aija rääkis, nad olla seal koos Ave ja Kaija ja kellegagi veel, mullidega jooke joonud, no see selleks. Ave tuli, mängis klaverit ja palus mul kaasa laulda. Tegin nii kuis kästud. Pingutasin nagu viienda klassi eeskujulik laps, kes tahab autahvlile saada. Kujutasin endale vist isegi ette, et mul on purskkaevu soeng peas ja tuttidega põlvikud jalas. No küsimusele, kas ma varasemalt kooris olen laulnud vastasin ma ju jah- ehk mäletate mu ausat ülestunnistust bussis Poola, kus selgus, et ma julgesin tol korral luisata, ei olnud ma kuskil peale mäel ja mätta peal ja õhtul hilja õues laulnud. Häälerühma kohta aga ma peaaegu rääkisin ju tõtt, sest kui küsiti sopran esimene või teine, siis ma vastasin et teine, arvates, et no ju need esimesed ikka hiiglama head on ja nii palju mul tol hetkel veel nahaalsust polnud, et end kohe esiti esimeseks luisata.Õhtul paluti mul proovi tulla. Vaat selline tore üllatus. Vurasin jalgrattaga tööle tagasi ja ootasin põnevusega õigeid numbreid kellal.
Algus
Modernselt jahe muuseumisaal, hulk kilkeid, kihinaid ja sahinaid ning sekka ka BEAUTITUDES. Egas ma esiti neid pilke mäleta, mis mulle kõik suunatud olid sest esimest korda nooti käes hoida on ikka ju omajagu pimestav. Ärge seda küsige, kas ma kahetsesin esimesel õhtul enese julgust ajada valejuttu. Paber täis triipe, täppe, tühje ja täis mulle, kutsutud ka kartuliteks, võimaldas end taas tunda samalaadselt kui kunagi ammu esimest korda vene keele tunnis olles.
Ja nii ta läks
Läks see esimene proov mööda, noodid hakkasid pikkamööda kõrvus kõmisemise asemel hinges helisema ning rõõm muusika tegemisest sai kirkaimaks rõõmuks elus üldse.
Suur au oli Avega koos laval olla just siis kui kõrgeauline eksamikomisjon esimeses reas istus ning oh sa sinine sitikas küll, solist hankis enesele just kõige sobimatumal hetkel (k)rambipalaviku. No ja kõik need kaunid kirikud, kus sai koos jõulurahu maale lauldud. Lustakas bussireis ehk siis ka minu elu esimene koorireis Poolamaale, kus ka Indrek ja Kristel pihipinki pandi, rääkimata neist kogustest joogist, söögist ja muusikast, mida meile jagati ja mida vastu jagasime. Pole mitte vähetähtis, et just tänu Chessile said ka auväärt vanemad esimest korda Lõuna-Eestist Pärnusse tuldud, et kaeda, kuis esmasündinu elab ja miks ta küll kodus käimisele lauluproove, -laagreid, esinemisi eelistab. Pärast kontserti lausuti, et väga vahva oli ja ma lugesin nende silmist välja, et las laps laulab, peaasi, et õnnelik on.Üliemotsionaalne Barcelonas käik jätab alatiseks meelde laulu võime täita tühjust ning teha kurbus rõõmuks.
Ooo jaaa, ja naera puruks kui naljakas Uku ja Vanemuine. Risto juhatamisel kaesime ammulisui kostümeeritud soliste ning tegime hullutava liikumise siia-sinna, püüdes supikana käsi vältida. Saaremaalegi sõitsime selle tükiga elu ja ilu nautima, unustamatutest maestro naljadest rääkimata.No ja pärast telepurgis olemist ei saanud ju ülemus igal võimalikul ja vähemvõimalikul hetkel mainimata jätta, et kas te ka nägite, kuidas kõik käsi üles liigutasid aga Moonika liigutas neid alla. Ma ütleks, et päris hea filmitrikk olil see telepurgis olemine.
Neid rõõmsaid hetki nii enesekeskis kui ka koos teiste kooridega oli ju küll ja veel, ent eriti kaunisti läks hinge viimane kooslaulmine. Seda ilu kanti ka traadi kaudu laia ilma. Kuulasid seda kallid inimesed nii Norra- , Saksa- kui Eestimaal ning kõik olid suuresti meeleliigutatud ja saatsid pärast kontserti tänusõnadega sõnumeid.
Mina tänan teid, kulla lauluõed ja –vennad kõigest südamest.Tänan teid tuhat korda mind ära ootamast kõigil neil hetkil mil ma metsa, maanteedele või asjaajamistesse, tegemistesse, iseendasse ära eksisin.Tänan teid hingesse rahu toomast ning küünarnukitunnet tundma õpetamast.Tänan teid elusse vürtsi lisamast, kannatlikkuse kaunidust õpetamast, naeru ja nalja hädavajalikkust tõestamast.
Teiega koos istutet heli heliseb imeliselt hinges ning kõlab kaunisti pisipojale rahustuseks ja rõõmuks.
Peatsete kohtumisteni!
Moonika
23. november 2011
Pärnu Kammerkoor 10
Loe Pärnu Postimehest: Kümme aastat musikaalset sõprust
http://www.parnupostimees.ee/643500/kumme-aastat-musikaalset-soprust/
http://www.parnupostimees.ee/643500/kumme-aastat-musikaalset-soprust/
15. november 2011
Järgmised proovid
K 16.11 kell 17.30-19.30 proov Elo (ja Ullaga)
P 20.11 kell 17.00-20.00 proov Elo, Anne ja bändiga
T 22.11 kell 17.15-20.00 proov Ave ja orkestriga (lahtilaulmine 17.15 eraldi klassis, orkester kohal juba varem)
K 23.11 kell 17.15-20.00 proov Jüri ja orkestriga (lahtilaulmine 17.15 eraldi klassis)
R 25.11 kell 17.30-20.30 proov Elo, Anne ja bändiga
L 26.11 kell 13.00-15.30 kontserdi läbimäng
L 26.11 kell 16.00 kontsert
Palun kõikidesse proovidesse kaasa võtta kõik detailid, mida juubelikontserdil kasutame - rahvariidevöö, roos, mütsid-käpikud-sallid, lahingulipsud, punased paelad.
P 20.11 kell 17.00-20.00 proov Elo, Anne ja bändiga
T 22.11 kell 17.15-20.00 proov Ave ja orkestriga (lahtilaulmine 17.15 eraldi klassis, orkester kohal juba varem)
K 23.11 kell 17.15-20.00 proov Jüri ja orkestriga (lahtilaulmine 17.15 eraldi klassis)
R 25.11 kell 17.30-20.30 proov Elo, Anne ja bändiga
L 26.11 kell 13.00-15.30 kontserdi läbimäng
L 26.11 kell 16.00 kontsert
Palun kõikidesse proovidesse kaasa võtta kõik detailid, mida juubelikontserdil kasutame - rahvariidevöö, roos, mütsid-käpikud-sallid, lahingulipsud, punased paelad.
9. oktoober 2011
2. oktoober 2011
Pildistamas
Et modellitöö kerge ei ole, said kõik pildistamas käinud tunda....
Veeta tunde tuulisel rannal, külma sügistuule käes, ronida mööda liivaluiteid ja olla põlvist saati külmas vees (seda viimast küll kahjuks ei toimunud, kuigi ettepanekuid tehti) ja et sellest ei piisanud, jätkasime oma fotosessiooni suurel laval.
Nüüd ei olnud küll enam kõledat tuult ja peenikest liiva, kuid oli prožektori kuumus ja jalgade väsimus....
Küll prooviti nii ja naa, kooriasendis ja ringis, alt, ülevalt ja väga ülevalt, püsti ja pikali, hea ja kurjaga ja tundub, et kunstiline toimkond jäi vist tulemusega rahule, sest lõpuks lubati meid ka laulma.
Siin väike valik...
Masside juhendamine |
üks võimalikest tulemustuest |
Kunstiline toimkond |
NII |
Masside liigutamiseks oli vajalik pootshaak |
Väga ülevalt |
Ülevalt |
ja NAA ... |
23. september 2011
KALLIS MOONIKA!
Ilma on sündinud poisike,
pisike abitu mehike.
Üks aasta see pisike mees,
peab siplema lappide sees.
Siis juba ise ta põrandal tatsub,
ja sirgub ja eluteel kaugele astub.
Sa vääri oma nime pisike põnn,
siis eluteel iial ei jäta sind Õnn!
Õnitlused Moonikale ja ta perele!
(21.09.2011 3,5 kg 53 cm)
Tellimine:
Postitused (Atom)