Kulla sõbrad!
Imelist kooslaulmist teile suurel sünnipäeval!
Meenutusi kooslaulmisest ja mõned sõnad veel:
Prelüüd
Oli neljapäev, täis udust vihma ja kõike muudki veel. Ave tuli lahkesti kuskilt kontserdimaja müstilisest tagakambrist. Kunagi hiljem Aija rääkis, nad olla seal koos Ave ja Kaija ja kellegagi veel, mullidega jooke joonud, no see selleks. Ave tuli, mängis klaverit ja palus mul kaasa laulda. Tegin nii kuis kästud. Pingutasin nagu viienda klassi eeskujulik laps, kes tahab autahvlile saada. Kujutasin endale vist isegi ette, et mul on purskkaevu soeng peas ja tuttidega põlvikud jalas. No küsimusele, kas ma varasemalt kooris olen laulnud vastasin ma ju jah- ehk mäletate mu ausat ülestunnistust bussis Poola, kus selgus, et ma julgesin tol korral luisata, ei olnud ma kuskil peale mäel ja mätta peal ja õhtul hilja õues laulnud. Häälerühma kohta aga ma peaaegu rääkisin ju tõtt, sest kui küsiti sopran esimene või teine, siis ma vastasin et teine, arvates, et no ju need esimesed ikka hiiglama head on ja nii palju mul tol hetkel veel nahaalsust polnud, et end kohe esiti esimeseks luisata.Õhtul paluti mul proovi tulla. Vaat selline tore üllatus. Vurasin jalgrattaga tööle tagasi ja ootasin põnevusega õigeid numbreid kellal.
Algus
Modernselt jahe muuseumisaal, hulk kilkeid, kihinaid ja sahinaid ning sekka ka BEAUTITUDES. Egas ma esiti neid pilke mäleta, mis mulle kõik suunatud olid sest esimest korda nooti käes hoida on ikka ju omajagu pimestav. Ärge seda küsige, kas ma kahetsesin esimesel õhtul enese julgust ajada valejuttu. Paber täis triipe, täppe, tühje ja täis mulle, kutsutud ka kartuliteks, võimaldas end taas tunda samalaadselt kui kunagi ammu esimest korda vene keele tunnis olles.
Ja nii ta läks
Läks see esimene proov mööda, noodid hakkasid pikkamööda kõrvus kõmisemise asemel hinges helisema ning rõõm muusika tegemisest sai kirkaimaks rõõmuks elus üldse.
Suur au oli Avega koos laval olla just siis kui kõrgeauline eksamikomisjon esimeses reas istus ning oh sa sinine sitikas küll, solist hankis enesele just kõige sobimatumal hetkel (k)rambipalaviku. No ja kõik need kaunid kirikud, kus sai koos jõulurahu maale lauldud. Lustakas bussireis ehk siis ka minu elu esimene koorireis Poolamaale, kus ka Indrek ja Kristel pihipinki pandi, rääkimata neist kogustest joogist, söögist ja muusikast, mida meile jagati ja mida vastu jagasime. Pole mitte vähetähtis, et just tänu Chessile said ka auväärt vanemad esimest korda Lõuna-Eestist Pärnusse tuldud, et kaeda, kuis esmasündinu elab ja miks ta küll kodus käimisele lauluproove, -laagreid, esinemisi eelistab. Pärast kontserti lausuti, et väga vahva oli ja ma lugesin nende silmist välja, et las laps laulab, peaasi, et õnnelik on.Üliemotsionaalne Barcelonas käik jätab alatiseks meelde laulu võime täita tühjust ning teha kurbus rõõmuks.
Ooo jaaa, ja naera puruks kui naljakas Uku ja Vanemuine. Risto juhatamisel kaesime ammulisui kostümeeritud soliste ning tegime hullutava liikumise siia-sinna, püüdes supikana käsi vältida. Saaremaalegi sõitsime selle tükiga elu ja ilu nautima, unustamatutest maestro naljadest rääkimata.No ja pärast telepurgis olemist ei saanud ju ülemus igal võimalikul ja vähemvõimalikul hetkel mainimata jätta, et kas te ka nägite, kuidas kõik käsi üles liigutasid aga Moonika liigutas neid alla. Ma ütleks, et päris hea filmitrikk olil see telepurgis olemine.
Neid rõõmsaid hetki nii enesekeskis kui ka koos teiste kooridega oli ju küll ja veel, ent eriti kaunisti läks hinge viimane kooslaulmine. Seda ilu kanti ka traadi kaudu laia ilma. Kuulasid seda kallid inimesed nii Norra- , Saksa- kui Eestimaal ning kõik olid suuresti meeleliigutatud ja saatsid pärast kontserti tänusõnadega sõnumeid.
Mina tänan teid, kulla lauluõed ja –vennad kõigest südamest.Tänan teid tuhat korda mind ära ootamast kõigil neil hetkil mil ma metsa, maanteedele või asjaajamistesse, tegemistesse, iseendasse ära eksisin.Tänan teid hingesse rahu toomast ning küünarnukitunnet tundma õpetamast.Tänan teid elusse vürtsi lisamast, kannatlikkuse kaunidust õpetamast, naeru ja nalja hädavajalikkust tõestamast.
Teiega koos istutet heli heliseb imeliselt hinges ning kõlab kaunisti pisipojale rahustuseks ja rõõmuks.
Peatsete kohtumisteni!
Moonika
Otsing sellest blogist
Kuvatud on postitused sildiga Moonika. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Moonika. Kuva kõik postitused
25. november 2011
29. september 2009
Ploomiküpsised Moonika Friedeli tütar Ani järgi
Kulla laulurahvas,
meest sõnast -- naist sõnast-- härga ka sõnast (retsepti lugege ridade vahelt ja seest)
Lugu sellest, kuis Moonika, Friedeli tütar Ani ploomidest küpsiseid tegi (lugu tugineb elul enesel, nimesid ei ole muudetud)
Kui õhtul hilja on väljas juba pime ja väikesed lapsed kõik magavad juba ning autod ei teegi enam tuuttuuttuut akna all ning neid nähakse sootuks unes- ühtlasi on kuulda kabmrikeses ka kõiksugused helid ja helinad, ka need, mis hinge sees helisevad. ka väikeste veinikärbeste hordide pinin on kuulda kööginurgast raali veereni. See on see aeg, mil tahetakse takistada veinikärbeste populatsiooni kasvu ning parim võimalik lahendus on nende toidubaasi hävitamine.
Eeldused ploomikoogi küpsetamiseks on muidugi, et üle-eelmisel päeval on käinud külas vanemad maalt, kes on toonud kaasa mihklipäevaks teise ilma saadetud oina, pool siga, kaks kana, kilo taluvõid ja teise koort, kolm latti suitsuvorsti, kuus kasti õunu, 2 kasti tomateid, ühe suurema põlletäie ube ja nii suure ämbriga ploome, et eite-taati kahekesi seda trepist üles tassisivad.. nojah, heaad lõppu tõotav algus on igatahes juba loodud-- on ploomid ja rätiku alla pugevad tigedad veinikärbsed ja otseloomulikult tahe teha head ja päästa maailma.
Aktsiooniks vähenda veinikärbeste populatsiooni toidubaasi hävitamise läbi tarvis on
200 grammi margariini (see on ju ikka kapis varuks, mine tea, millal uksi vaja õlitada)ja 1 muna (aa neid tõid vanemad ka oma 30 tk)4 spl suhkrut (see on riiulis, kõik, mis veiniajamisest eelmisel aastal üle jäi) no ja täidetud on ka see eeldus, et õhta oli saunas käidud ning leiliruum veel leige. Ma kobisin kogu täiega lava alumisele tuhvile ja ajasin kogu selle kraami omavahel segamini, nii et vaht oli.
Kui vaht sai vahust vahusem, tahtis ta enda manu nii palju jahu saada (oli seda oma topsikese jagu ja natuke peale ka), et taina moodi asi tekiks, mida panni peale laiali lükata/tõmmata/tõugata/rullida aitab (nii nad Läänemaal kõik ütlevad, et aitab seda ja teist, isegi supp pidi süüa aitama) - aaa see suur, et 1 tl küpsetamise pulbrit ka jahusse oli vaja segada segada, aga mul seda käepärast võtta ei põlnd mitte, surasin sutsukese söögisoodat kogu täiega sisse- ilus oli, kui kihistas teine, kohe tuli meelde, miks vene keeles hihikõvat üteldakse, kui on nagu itsitamise moodi või nii)
no jah ja siis see tainas sinna pannile kukkus ja rullus ja ahju lükati (sooja oli tolleks hetkeks nii palju, et maru palav oli, ahi arvas, et on ca 250 kraadi, aga ega ta täpselt ei tea, ta natuke vana juba, kipub numbritega vussi minema).
ja vaat need nipid, kuidas võidelda veinikärbestega ja kuidas kivisid ploomide sees päästa- vaat sellest ajalugu vaikib-ütleme vaid nõndapalju, et selleks hetkeks oli teed rummi sees vähem kui rummi tee sees ja mett oli küll ja rohkem- hirmust tore oli.
Siis kui ahjust juba natuke aurusid auras, oligi mu meelest õige aeg uks avada ja vaadata, kas põleb- et kui ei põle, siis nagu ikka tavaliselt, rabatakse kogu plaat ahjust välja ja loodetakse, et järgmisel korral kui uks avatakse, ka veel ei põleks.see on kõigil ju meeles, et see on saladus, kuidas kive ploomidest päästetakse ja saladust ma oskan juba pidada.
ja soovitan soojalt-ploomid,millest kivid on päästetud, võiks vahepeal lihtsalt rahulikult olla- ärge segage- nad vajavad rahu, see on ikkagi ju valuline protsess, olla esmalt üks ja saada seejärel kolmeks-kes teavad, need teavad, kes ei tea, küll saavad teada.
ja fariinisuhkur, kaneel, vaniljeruhkur neid on ka tore kodus riiulist leida
neist on väegagi tore teha oma poole kruusi jagu segu nr 7 (ehk siis 6 spl suhkrut pool spl kaneeli ja pool spl vaniljesuhkrut)ja laotada ühtlaselt taignale, mis peaks nii soe olema, et sulatab ise segu- vapustavalt vahva- no ja kui ei sulata, siis on ka vahva, fariinsuhkur igatahes väänleb ka niisama, ilma soojata, antagu vaid ruumi ja õhku
ja kui segu nr 7 on taignal, panin ma rahus olnud ploomid vastavalt loomingulisuse astmele taigna peale, selg taeva poole, sest rahu vajav ploom ei pea mitte kõht õieli kuumusesse suunduma.
ja vaat, see, mis edasi tuli, see oli kõik juba kui muinasjutus
istusin mina rahulikult raali taga ja tõlkisin emakeelt välismaakeelde, sest on ju ka neid, kes me kaunist keelest osa saada soovivad, kuid abikätt seks otstarbeks vajavad- no ma ju ikkka siis meeleldi aitan, eriti just öösiti, siis on tähed valgustamas ja mida enamat on ühele tõlkijale vaja kui valgustust aga egas see, et valgustus silmipimestav on, ei tähenda, et nina kinni oleks- kõrbelõhna ikka tunneb meetrite tagant ära- järneb söös ahju suunas, pilk kohale, kus olid varem pajalapid- ei neid pole seal ja seal ka pole, ok, las jääda, võtan rätiku, aih, kuum,rsk, vägaliigakuum, must äär, ei, kole, appi, käsi haarab esimese pudeli järele, kus vedelik sees, kallab natukeliigaküpsenud rahuvajavatele ploomidele jahutuseks peale ja nina üllatub imetabasest mandlilõhnast- oo jaa- see on ju vana teatud tõde, et peaaegu põlevat kooki kustutatakse ikka amaretolikööriga ja nii ta jääb ka tulevikus, arvaku päästeamet sellest kõike, mida ta arvab.
edasist väga ei mäletata, on neid, kes väidavad, et olla und nähtud, mina seda salgan- liiga ilus oli kõik, et seda uneks nimetada
noor hommik tuli igatahes jooksujalu... ning natuke nukrast koogist said mängleva kerguse ja piparkoogivormide osava kasutamise abil üliõnnelikud küpsised, selleks hetkeks kui küpsised õnnelikesse kõhtudesse jõuavad, on veinikärbsed rändritsikate parvedega ühinenud, mihklipäev peaaegu et uksest sees, vihm juba kolmandat päeva ja teadmine, et sel aastal tuleb sügis teisiti - varjude mäng keerleb täiskuu kumas.
Loo lõpp!
Kui enne ei näe, siis ärgmine kord ja unes igatahes!
Moonika
meest sõnast -- naist sõnast-- härga ka sõnast (retsepti lugege ridade vahelt ja seest)
Lugu sellest, kuis Moonika, Friedeli tütar Ani ploomidest küpsiseid tegi (lugu tugineb elul enesel, nimesid ei ole muudetud)
Kui õhtul hilja on väljas juba pime ja väikesed lapsed kõik magavad juba ning autod ei teegi enam tuuttuuttuut akna all ning neid nähakse sootuks unes- ühtlasi on kuulda kabmrikeses ka kõiksugused helid ja helinad, ka need, mis hinge sees helisevad. ka väikeste veinikärbeste hordide pinin on kuulda kööginurgast raali veereni. See on see aeg, mil tahetakse takistada veinikärbeste populatsiooni kasvu ning parim võimalik lahendus on nende toidubaasi hävitamine.
Eeldused ploomikoogi küpsetamiseks on muidugi, et üle-eelmisel päeval on käinud külas vanemad maalt, kes on toonud kaasa mihklipäevaks teise ilma saadetud oina, pool siga, kaks kana, kilo taluvõid ja teise koort, kolm latti suitsuvorsti, kuus kasti õunu, 2 kasti tomateid, ühe suurema põlletäie ube ja nii suure ämbriga ploome, et eite-taati kahekesi seda trepist üles tassisivad.. nojah, heaad lõppu tõotav algus on igatahes juba loodud-- on ploomid ja rätiku alla pugevad tigedad veinikärbsed ja otseloomulikult tahe teha head ja päästa maailma.
Aktsiooniks vähenda veinikärbeste populatsiooni toidubaasi hävitamise läbi tarvis on
200 grammi margariini (see on ju ikka kapis varuks, mine tea, millal uksi vaja õlitada)ja 1 muna (aa neid tõid vanemad ka oma 30 tk)4 spl suhkrut (see on riiulis, kõik, mis veiniajamisest eelmisel aastal üle jäi) no ja täidetud on ka see eeldus, et õhta oli saunas käidud ning leiliruum veel leige. Ma kobisin kogu täiega lava alumisele tuhvile ja ajasin kogu selle kraami omavahel segamini, nii et vaht oli.
Kui vaht sai vahust vahusem, tahtis ta enda manu nii palju jahu saada (oli seda oma topsikese jagu ja natuke peale ka), et taina moodi asi tekiks, mida panni peale laiali lükata/tõmmata/tõugata/rullida aitab (nii nad Läänemaal kõik ütlevad, et aitab seda ja teist, isegi supp pidi süüa aitama) - aaa see suur, et 1 tl küpsetamise pulbrit ka jahusse oli vaja segada segada, aga mul seda käepärast võtta ei põlnd mitte, surasin sutsukese söögisoodat kogu täiega sisse- ilus oli, kui kihistas teine, kohe tuli meelde, miks vene keeles hihikõvat üteldakse, kui on nagu itsitamise moodi või nii)
no jah ja siis see tainas sinna pannile kukkus ja rullus ja ahju lükati (sooja oli tolleks hetkeks nii palju, et maru palav oli, ahi arvas, et on ca 250 kraadi, aga ega ta täpselt ei tea, ta natuke vana juba, kipub numbritega vussi minema).
ja vaat need nipid, kuidas võidelda veinikärbestega ja kuidas kivisid ploomide sees päästa- vaat sellest ajalugu vaikib-ütleme vaid nõndapalju, et selleks hetkeks oli teed rummi sees vähem kui rummi tee sees ja mett oli küll ja rohkem- hirmust tore oli.
Siis kui ahjust juba natuke aurusid auras, oligi mu meelest õige aeg uks avada ja vaadata, kas põleb- et kui ei põle, siis nagu ikka tavaliselt, rabatakse kogu plaat ahjust välja ja loodetakse, et järgmisel korral kui uks avatakse, ka veel ei põleks.see on kõigil ju meeles, et see on saladus, kuidas kive ploomidest päästetakse ja saladust ma oskan juba pidada.
ja soovitan soojalt-ploomid,millest kivid on päästetud, võiks vahepeal lihtsalt rahulikult olla- ärge segage- nad vajavad rahu, see on ikkagi ju valuline protsess, olla esmalt üks ja saada seejärel kolmeks-kes teavad, need teavad, kes ei tea, küll saavad teada.
ja fariinisuhkur, kaneel, vaniljeruhkur neid on ka tore kodus riiulist leida
neist on väegagi tore teha oma poole kruusi jagu segu nr 7 (ehk siis 6 spl suhkrut pool spl kaneeli ja pool spl vaniljesuhkrut)ja laotada ühtlaselt taignale, mis peaks nii soe olema, et sulatab ise segu- vapustavalt vahva- no ja kui ei sulata, siis on ka vahva, fariinsuhkur igatahes väänleb ka niisama, ilma soojata, antagu vaid ruumi ja õhku
ja kui segu nr 7 on taignal, panin ma rahus olnud ploomid vastavalt loomingulisuse astmele taigna peale, selg taeva poole, sest rahu vajav ploom ei pea mitte kõht õieli kuumusesse suunduma.
ja vaat, see, mis edasi tuli, see oli kõik juba kui muinasjutus
istusin mina rahulikult raali taga ja tõlkisin emakeelt välismaakeelde, sest on ju ka neid, kes me kaunist keelest osa saada soovivad, kuid abikätt seks otstarbeks vajavad- no ma ju ikkka siis meeleldi aitan, eriti just öösiti, siis on tähed valgustamas ja mida enamat on ühele tõlkijale vaja kui valgustust aga egas see, et valgustus silmipimestav on, ei tähenda, et nina kinni oleks- kõrbelõhna ikka tunneb meetrite tagant ära- järneb söös ahju suunas, pilk kohale, kus olid varem pajalapid- ei neid pole seal ja seal ka pole, ok, las jääda, võtan rätiku, aih, kuum,rsk, vägaliigakuum, must äär, ei, kole, appi, käsi haarab esimese pudeli järele, kus vedelik sees, kallab natukeliigaküpsenud rahuvajavatele ploomidele jahutuseks peale ja nina üllatub imetabasest mandlilõhnast- oo jaa- see on ju vana teatud tõde, et peaaegu põlevat kooki kustutatakse ikka amaretolikööriga ja nii ta jääb ka tulevikus, arvaku päästeamet sellest kõike, mida ta arvab.
edasist väga ei mäletata, on neid, kes väidavad, et olla und nähtud, mina seda salgan- liiga ilus oli kõik, et seda uneks nimetada
noor hommik tuli igatahes jooksujalu... ning natuke nukrast koogist said mängleva kerguse ja piparkoogivormide osava kasutamise abil üliõnnelikud küpsised, selleks hetkeks kui küpsised õnnelikesse kõhtudesse jõuavad, on veinikärbsed rändritsikate parvedega ühinenud, mihklipäev peaaegu et uksest sees, vihm juba kolmandat päeva ja teadmine, et sel aastal tuleb sügis teisiti - varjude mäng keerleb täiskuu kumas.
Loo lõpp!
Kui enne ei näe, siis ärgmine kord ja unes igatahes!
Moonika
21. juuni 2009
Laululahingu mängude kokkuvõte!
Kulla sõbrad,
te ju tegelikult teate, mida ma ütelda tahan- onju ;)
sõbrad, teiega on kõrvulukustavalt ja silmipimestavalt hea.
nii toredaks ja rõõmsaks laupäev sai kui sõbrad üheskoos laulurahval külas käisid.
ILMATUMASUUR KNIKS JA KRAAPS Annele- Sa teed kuu alati päikeseks, paned me hinged hääle kaudu helisema ja palged sädelema.
hobukeppijad- kõneldake, et targad ei pidada tormama- no aga erandid ju kinnitavad reegleid.
suusatajad- no ja kui veel õigema määrde ka oleks alla saanud- vot sööstlaskumine oleks see olnud
kingaviskajad, saapaloopijad- liiges taas paigas????
veekandjad- kas tunne on juba kuivem ja puhtam???? vaat käed on teil nõnna hellad, et vesigi neil pehmelt kandub
korvpalleerijad- triibuline ruulib!!! 1 kõigi kõik kõigi eest. iseenesest on vist korvisaamine natuke kehv värk aga selle korra võib ju 2009.a parimaks korvisaamisõhtuks lugeda!!
välesilkajad- rabastjalustav kiirus, Mart jooksis end vist nahast ka natuke välja ;)
laulumaius oli teiega koos nii mõnus maius.
Kärt - nii hea, et on ikka kärts ja mürts ja kärts ja mürts- tänu Sulle olime me pildi sees ja küljes
Ave A.- suur tänu, et läbi udu ja öö meeli ärkvel hoidsid. (selgus, et hundi kohta olid need kutsikad veel liiga suured- no ju olid 2 hullulehmatõbist või borrelioosis koera)
tänan küsimast, Riiga jõudsin kenasti, suisa kaunilt ja õnn on ikka õuel ja põuel-loodushuvlised pooluimaseks kõneldud ja Lätimaaga natuke äravaimustatud, medekandi randadega jalust rabatud-homme põrutame sohu :D
no istun mina taas siin maailmaotsakese veerel ja teesklen töötegemist, sest jah vaat nagu vanasõna ju ütleb, et tee tööd, muidu tuleb armastus :D. no ju siis seda tööd ikka liiga palju tehtud ole- armastus teie ja laulu vastu aina süveneb ja süveneb....
kohtume õigekohe laval,
Moonika
P.S jeerumdiveerumdi- ja taas on võimalus tunda lihaseid, mille olemasolust mõnda aega aimugi pole olnud :D
te ju tegelikult teate, mida ma ütelda tahan- onju ;)
sõbrad, teiega on kõrvulukustavalt ja silmipimestavalt hea.
nii toredaks ja rõõmsaks laupäev sai kui sõbrad üheskoos laulurahval külas käisid.
ILMATUMASUUR KNIKS JA KRAAPS Annele- Sa teed kuu alati päikeseks, paned me hinged hääle kaudu helisema ja palged sädelema.
hobukeppijad- kõneldake, et targad ei pidada tormama- no aga erandid ju kinnitavad reegleid.
suusatajad- no ja kui veel õigema määrde ka oleks alla saanud- vot sööstlaskumine oleks see olnud
kingaviskajad, saapaloopijad- liiges taas paigas????
veekandjad- kas tunne on juba kuivem ja puhtam???? vaat käed on teil nõnna hellad, et vesigi neil pehmelt kandub
korvpalleerijad- triibuline ruulib!!! 1 kõigi kõik kõigi eest. iseenesest on vist korvisaamine natuke kehv värk aga selle korra võib ju 2009.a parimaks korvisaamisõhtuks lugeda!!
välesilkajad- rabastjalustav kiirus, Mart jooksis end vist nahast ka natuke välja ;)
laulumaius oli teiega koos nii mõnus maius.
Kärt - nii hea, et on ikka kärts ja mürts ja kärts ja mürts- tänu Sulle olime me pildi sees ja küljes
Ave A.- suur tänu, et läbi udu ja öö meeli ärkvel hoidsid. (selgus, et hundi kohta olid need kutsikad veel liiga suured- no ju olid 2 hullulehmatõbist või borrelioosis koera)
tänan küsimast, Riiga jõudsin kenasti, suisa kaunilt ja õnn on ikka õuel ja põuel-loodushuvlised pooluimaseks kõneldud ja Lätimaaga natuke äravaimustatud, medekandi randadega jalust rabatud-homme põrutame sohu :D
no istun mina taas siin maailmaotsakese veerel ja teesklen töötegemist, sest jah vaat nagu vanasõna ju ütleb, et tee tööd, muidu tuleb armastus :D. no ju siis seda tööd ikka liiga palju tehtud ole- armastus teie ja laulu vastu aina süveneb ja süveneb....
kohtume õigekohe laval,
Moonika
P.S jeerumdiveerumdi- ja taas on võimalus tunda lihaseid, mille olemasolust mõnda aega aimugi pole olnud :D
3. märts 2009
Lumevalgus...
kuulasin ennist klassikaraadiost Ave vahvat juttu ja salvestet imelist muusikat.
Hing taas rohkem rõõmu täis kui eales varem :)
õpihimu sai pühapäeval mu sisse igatahes suuresti süstitud ja ind uut keelt omandada on pidurdamatu :)
alustasin peale Wikipediat sellest lehest:
http://www.geocities.com/raieste/ ja edasi sellest:
http://www.emusictheory.com/practice.html
ja nii palju kuulamiseharjutusi on ära võrgutatud, et kuula ja imesta.
väga põnev on!
vahvat lumevalgust,
Moonika
Hing taas rohkem rõõmu täis kui eales varem :)
õpihimu sai pühapäeval mu sisse igatahes suuresti süstitud ja ind uut keelt omandada on pidurdamatu :)
alustasin peale Wikipediat sellest lehest:
http://www.geocities.com/raieste/ ja edasi sellest:
http://www.emusictheory.com/practice.html
ja nii palju kuulamiseharjutusi on ära võrgutatud, et kuula ja imesta.
väga põnev on!
vahvat lumevalgust,
Moonika
Tellimine:
Postitused (Atom)